Uskumatu

Mõned filmid lihtsalt on sellised, et parima elamuse saamiseks võiks neid vaatama minna ilma nende kohta midagi lugemata. „Uskumatu” on just selline. Nii et meie range soovitus on mitte edasi lugeda. Aga kui sa ikkagi tahad lugeda, siis peaksid teadma järgmist: see film on täiega hea ja… täiesti lollakas, AGA lollakas-hea kõige paremas mõttes! Mõneti on siiski hea, kui sa ei tea, kui sõgedaks muutub see teises pooles, sest sellest saab ainult lisaväärtus tulla, aga õrritame teid siis natuke.

„Uskumatu” räägib loo muusik Alexist (Christoffer Nordenrot), kelle suhted armsate inimestega on rappa läinud. Ei saa ta läbi oma isaga (Jesper Barkselius) ega suuda ka üle saada oma noorpõlve kallimast Annast (Lisa Henni). Kui Alexi ema saab Stockholmis esmapilgul pommirünnakuna tunduvas terroriaktis surma, kiirustab Alex oma lapsepõlvekoju. Seal püüab ta taastada suhted isaga ja päästa Anna, kui samal ajal ründavad Rootsit tundmatud jõud, kes kasutavad keemilist relva, mis kustutab inimeste mälu. Mis edasi saab, ongi „uskumatu”. Täielik katastroof. Tohutu segadus. Märulit kuhjaga. Südantrebestav armastus. Ühel hetkel avastate, et peate oma lõua põrandalt üles korjama, ausalt! Sest midagi nii kreisit pole me ammu näinud, eriti veel Rootsist ja sõltumatu toodanguna.